-
1 судить
(действ. прич. наст. вр. судящий и судящий) Г сов. и несов.1. несов. 3 13b о ком-чём, по кому-чему, без доп. otsustama, arvama; \судить о книге raamatu üle otsustama, \судить по собственному опыту oma kogemuse järgi otsustama, \судить по себе enda v enese järgi otsustama, \судить по внешности v по внешнему виду välimuse järgi otsustama v otsust langetama, суди сам, что нужно делать otsusta ise, mida tuleb teha, я сужу так: надо немедленно ехать arvan nii, et tuleb otsekohe sõita v peab otsekohe sõitma, судите сами, как он рад arvake ise, kui rõõmus ta on;2. несов. 3 13a кого, за что kohut mõistma (ka ülek.), süüdistama; \судить преступника kurjategija üle kohut mõistma, \судить за кражу varguse pärast kohut mõistma, не судите его слишком строго ülek. ärge tema üle liiga karmilt kohut mõistke;3. несов. 3 13a что, без доп. sport kohtunikuks olema, vilistama; \судить на соревнованиях võistlustel kohtunikuks olema, \судить игру (korvralli-, võrkpalli- vm.)mängus kohtunik olema, mängu vilistama, \судить футбольный матч jalgpallimatši vilistama;4. сов. 3 14 кому-чему, с инф. ette määrama (saatuse kohta); суждено судьбой saatusest määratud; ‚\судить и vда рядить kõnek. mida edasi-tagasi veeretama, pikalt arutlema v aru pidama;победителя не судят lendväljend võitja(te) üle kohut ei mõisteta -
2 судить
v1) gener. (î êîì-ë., î ÷åì-ë.) kellegi v. millegi üle otsustama, kellegi v. millegi kotita arvama2) sports. (÷òî-ë.) vahekohtunikuks olema3) law. (êîãî-ë.) kohut mõistma -
3 чинить суд
vgener. kohut mõistma -
4 хулиганство
94 С с. неод. huligaansus, ulakus; судить за \хулиганство huligaansuse eest v pärast kohut mõistma -
5 рассудить
vgener. kohut v. õigust mõistma kellegi üle, otsustama, õigeks pidama